\n<\/p>\n
\nT\u00f6\u00f6kaaslaste soovil kirjutan pisut minu ja Taimo tutvumisest, pulmadest ja ka sellest, mis j\u00e4i nende kahe s\u00fcndmuse vahele.<\/span><\/span> <\/span>Esmakordselt kohtusime Taimoga 2001. a., kui t\u00f6\u00f6tasin Lennujaama tollipunktis. Taimo teenis sel ajal leiba Eesti Telefonis, kus muude kohustuste hulgas<\/span> k\u00e4is ka aeg-ajalt tollis kaupu deklareerimas. <\/span>Aasta hiljem asus Taimo juhuslikult t\u00f6\u00f6le Air Cargo Estoniasse.<\/span> Ka mina olin selleks ajaks t\u00f6\u00f6kohta vahetanud ja t\u00f6\u00f6tasin just samas firmas. Taimo j\u00e4ttis endast v\u00e4ga s\u00f5braliku, laheda, kuid ka pisut tagasihoidliku mulje.<\/span> K\u00fcllap ta arvas minu kohta ka enam-v\u00e4hem sama. Midagi enamat me teineteises tol ajal ei n\u00e4inud.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \u00a0<\/p>\n \nVeidi aega enne Taimo lahkumist meie firmast muutus aga k\u00f5ik. Peale ACE 2003. a. kliendi\u00fcrituse ametliku osa l\u00f5ppu j\u00e4tkasime t\u00f6\u00f6kaaslastega toredat \u00f5htut Scotland Yardis. Veetsime l\u00f5busalt aega ja tantsisime Sulliwani laulude saatel. Sel \u00f5htul, t\u00e4iesti etteplaneerimata ja endilegi<\/span> suureks \u00fcllatuseks me teineteist leidsimegi.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \u00a0<\/p>\n \n\u00dcsna pea taipasime, et oleme \u00fcksteisele just need \u00f5iged. Sama juhuslikult, kui tutvusime, leidsime ka umbes aasta hiljem endale m\u00f5nusa maja metsa sees.<\/span> Nii m\u00f5nedki s\u00f5brad-tuttavad on kahelnud meie terves m\u00f5istuses, et kolisime linnast nii kaugele, aga meie pere jaoks on see just \u00f5ige koht. Meiega koos kasvavad siin peret\u00fctar Renata ja pesamuna Reio. Ja nagu ka \u00fchele \u00f5igele maamajale kohane, kuuluvad<\/span> meie perre ka 3 koera ja kass.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \u00a0<\/p>\n \nAasta tagasi tundsime, et n\u00fc\u00fcd oleks \u00f5ige aeg pulmaplaane pidama hakata. Ligi 5 aastat kestnud kooselu on ju piisav aeg teineteise tundma\u00f5ppimiseks. Ettevalmistustele<\/span> kulus terve aasta. Ei osanud \u00fcldse ette kujutada, kui paljudele pisiasjadele peab t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama. \u00d5nneks olen inimene, kellele meeldib igasuguseid asju organiseerida<\/span> ja korraldada. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \nKohe algul oli selge, et pulmad toimuvad Saaremaal. Registreerimine Kuressaare linnuses ja pulmapidu kaunis P\u00e4rsama kultuurimajas.<\/span> Kuup\u00e4evaks valisime 07.08.09 – pisut m\u00fcstiline, aga samas ka piisavalt lihtne meelde j\u00e4tta, et ma ei peaks hiljem kallile kaasale meelde tuletama pulma-aastap\u00e4eva l\u00e4henemist.<\/span> Saaremaal on minu jaoks v\u00e4ga suur t\u00e4hendus – olen seal s\u00fcndinud, pea k\u00f5ik mu koolivaheajad ja puhkused on m\u00f6\u00f6dunud maal, vanaema juures.<\/span> Selge oli ka see, et pulmab\u00e4ndiks soovime just Sulliwani.<\/span><\/span><\/span>\u00a0<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \nRegistreerimisele me s\u00f5na otseses m\u00f5ttes tormasime. Hingeldades j\u00f5udsime lossi, kus meid ootasid juba pulmaisa ja paaripanija. Meie v\u00e4ike s\u00f5rmusepadja kandja Reio oli \u00fclev\u00e4sinud ja ei kuulanud enam h\u00e4sti s\u00f5na, jooksis edasi tagasi \u00fcle mu kleidi saba. Muusika hakkas m\u00e4ngima, hoidsin hinge kinni.. J\u00e4rgmisel hetkel n\u00e4gin naeratavaid k\u00fclalisi, kes olid t\u00e4itnud terve saali ja nutvat s\u00f5brannat – alles siis hakkas kohale j\u00f5udma, et n\u00fc\u00fcd me t\u00f5esti abiellume. <\/span><\/span>\n<\/p>\n \u00a0<\/p>\n \nRenata poolt 100 k\u00fc\u00fcnlaga kaunistatud saal lisas veelgi pidulikku tunnet. Iga s\u00f5na ajas kangesti nutma. P\u00fc\u00fcdsin paaripanijat mitte kuulata, et v\u00e4hegi nuttu tagasi hoida. J\u00e4rgmiseks t\u00f5i Reio s\u00f5rmused. V\u00e4ga s\u00fcdamesse l\u00e4ksid l\u00e4hedaste \u00f5nnesoovid ja suur – suur s\u00fclet\u00e4is punaseid roose, pisaratel ei tahtnud kuidagi l\u00f5ppu tulla.<\/span><\/span>\n<\/p>\n \u00a0<\/p>\n \nPulmarongis s\u00f5itmine oli elamus omaette. Kuressaare ringteel tiirutamine, tuututamine, lainete tegemine, autos olev k\u00fclm \u0161ampus – see k\u00f5ik oli v\u00e4ga lahe.<\/span> Esimene peatus oli Valjalas kurepesa juures. Taimo sidus postile lindi \u00fcmber. J\u00e4rgmisena k\u00e4isime Angla tuulikute juures, kus meid pani proovile kohalik m\u00f6lder. Mina ronisin tuuliku r\u00f5dule ja Taimo pidi tuulikut l\u00fckates \u00fche ringi tegema – see \u00f5nnestus tal suurep\u00e4raselt. Lisaks muudele toimingutele kinkisin oma nime, graveerituna teemantikujulisele kristallile, emale tagasi. Ja j\u00e4lle voolasid pisarad. <\/span><\/span><\/span>Viimane peatus oli Triigi sadamas. Viskasime Hiiumaa poole patukivi. <\/span><\/span>\n<\/p>\n \u00a0<\/p>\n \nPeokohta j\u00f5udes ootasid meid ees v\u00e4ravad. Peigmees pidi kirvega pakku l\u00f5hkuma ja pruut pidi peiule lilledest p\u00e4rja p\u00e4he punuma. L\u00f5puks veel j\u00e4le sinepileiva s\u00f6\u00f6mine. Saime k\u00f5igega h\u00e4sti hakkama. Pulmapidu l\u00e4ks edasi t\u00e4ies hoos koos k\u00f5igi oma m\u00e4ngude ja muude traditsiooniliste tegevustega. Sulliwani laulude saatel meenutasime j\u00e4llegi oma algusaegu. Tore, et meie pulmast v\u00f5tsid osa ka kallid t\u00f6\u00f6kaaslased, kellega koos omal ajal lustisime. Aeg m\u00f6\u00f6dus linnutiivul. V\u00f5ime julgelt \u00f6elda – need olid meie unelmate pulmad.<\/span><\/span>\n<\/p>\n \u00a0<\/p>\n \nMirell M\u00f5tlep<\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_et_pb_use_builder":"","_et_pb_old_content":"","_et_gb_content_width":"","footnotes":""},"categories":[253],"tags":[],"class_list":["post-12293","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"yoast_head":"\n