17-aastane Indrek Kannel õpib Tartus Jaan Poska gümnaasiumis ja on Tartu Suusaklubi M19 vanuseklassi laskesuusataja. Klubi nimetas ta 2025/2026. hooaja M17 vanuseklassi parimaks noormeheks.
Laskesuusatamisega on Indrek tegelenud 4-5 aastat. Lisaks suusatamisele kuuluvad tema treeningutesse jooksmine, jõutreening ja rattasõit. 2026. aastal läbis ta Tartu rattarallil 135 km ja Tartu maastikumaratonil 21 km distantsi. Talvel meeldib talle ka mäesuusatada ning kooli kõrvalt leiab ta aega robootikaringile.
Indrek treenib 5-6 korda nädalas nii Tartus kui Otepääl, korraga poolteist kuni kaks ja pool tundi. Sport ja kool on tema sõnul omavahel üsna hästi tasakaalus, kuigi pikkade koolipäevade järel tuleb vahel trenni jõudmisega kiirustada. Sporditeel on talle kõige olulisemad aga mitte niivõrd tulemused, vaid hea sooritus ja eneseületus. „Teen sporti enda jaoks,“ ütleb ta.
Lastekaitse Liidu Fondi stipendiumi sai Indrek välisvõistlustel ja -laagrites osalemiseks. Uurisime temalt, mida laskesuusatamine talle annab, milliseid õppetunde on sport toonud ning millest unistab üks 17-aastane noor sportlane.
- Kuidas sa üldse laskesuusatamise juurde jõudsid? Mis sind selle spordiala juures köitis?
Tartu Suusaklubi, kus ma treenin, hakkas pakkuma võimalust lisaks murdmaasuusatamisele tegeleda ka laskesuusatamisega, see tundus uus ja huvitav. Teekond on olnud põnev, alguses märkidele pihta väga ei saanud, kaua ei läinud aega mööda kui hakkasin asjale pihta saama, aga tuleb veel tööd teha, et lasta stabiilsemalt.
- Mis sulle laskesuusatamise juures kõige rohkem meeldib – kas suusatamine, laskmine, võistlusmoment või hoopis midagi muud?
Kõige rohkem meeldib mulle kogu see kompott kokku, tulemus pole minu jaoks väga oluline, pigem sooritus ja eneseületus. Kõige väljakutsuvam on kindlasti laskmine, sest keeruline osa on peas kinni – mõtted peavad paigas olema, muidu ei tule midagi välja.
- Kui palju peab noor sportlane oma elus tegema kompromisse, et tipptasemel treenida? Millest oled sina pidanud loobuma?
Ma ise pole pidanud millestki väga loobuma, sest olen nii kaua spordiga tegelenud. Käisin põhikoolis lauluklassis, millega kaasnesid kooriproovid trennide ajal, need jätsin pooleli, et sporti rohkem teha.
- Kes on sind sporditeel kõige rohkem toetanud – perekond, treener, sõbrad või keegi teine?
Sõbrad, kellega koos trenni teen.
Pere on väga toetav, näiteks sõidutatakse võistlustele ja elatakse kaasa, abistatakse koha peal. Saan isaga koos kvaliteetaega veeta ja trenni teha, mis on lõbusam, kui üksi.
- Mis on olnud sinu senise sportlastee kõige meeldejäävam või tähtsam hetk? Mida pead enda suurimaks saavutuseks?
Kõige tähtsam hetk oli suusatrenni minek, sest lõpuks leidsin spordiala, mis mulle väga meeldib ja mida ma tõsiselt naudin. Suusatrennist olen leidnud ka enamiku oma parimatest sõpradest.
- Kas sul on olnud ka keerulisi hetki või ebaõnnestumisi, millest on tulnud midagi olulist õppida?
Ma usun, et ebaõnnestumisi pole olemas. On asjad, millest saab alati õppida ja need juhtuvad pidevalt nii trennis kui võistlustel.
- Mida tähendab sinu jaoks Lastekaitse Liidu fondi stipendiumi saamine?
On äärmiselt tore, et on olemas organisatsioonid nagu Lastekaitse Liidu fond, kes toetab lahedaid noori ja nende ettevõtmisi. Olen tänulik toetuse eest. See oli abiks mitmel välisvõistlusel osalemiseks möödunud hooajal.
- Mida tähendab sinu jaoks üldse toetus ja tunnustus noorele sportlasele?
Tunnustus pole minu jaoks väga olulisel kohal, teen sporti enda jaoks. Toetus on samas väga oluline, täiesti üksi pole võimalik sporti teha.
- Kas sul on mõni sportlane/iidol, keda eriti imetled või kellelt oled midagi õppinud?
TV-st sporti väga ei jälgi, mul pole iidolit, keda imetleda. Kasulikku tarkust on jaganud minu treenerid Ants Orasson, Peeter Kümmel, Kerstin Margus ja mitmed teised, kellega olen koos töötanud.
- Mida on laskesuusatamine sulle lisaks spordioskustele õpetanud – näiteks iseloomu, distsipliini või pingega toimetulekut?
Kindlasti distsipliini ja tervislikku eluviisi, sest olen kaua ja järjepidevalt trennis käinud.
- Kui vaatad viis või kümme aastat ette, siis millisena sa tahaksid oma elu ja ennast näha? Mis on sinu suurim unistus?
Tulevikku ei ole võimalik ette näha, aga soovin pidevalt areneda. Suurim unistus on olla täiesti vaba, teha mida tulevikus tahan ning millal ja kuidas tahan.
Isa Martin Kannel Indrekust:
Indrek on südikas ja tasakaalukas spordipoiss, kes naudib lund ja teeb sporti sellepärast, et talle lihtsalt meeldib! Isana olen loomulikult uhke tema saavutatud sportlike tulemuste üle, samas need saavutused, võidud, pjedestaalikohad pole peamine, mis Indrekut tegutsema paneb. Oleme perekondlikult kindlasti toeks Indrekule tema edasistes valikutes!
Meil on hea meel toetada noori, kes liiguvad oma eesmärkide poole järjepidevuse, uudishimu ja rõõmuga. Indreku lugu näitab hästi, et areng ei sünni ainult võitudest ja pjedestaalikohtadest – sama oluline on nautida teekonda, õppida ebaõnnestumistest, aga seal samas seada endale järjest uusi sihte.
Indreku puhul on eriti sümpaatne tema suhtumine: teha sporti eelkõige enda jaoks, anda endast parim ja püüda iga päev areneda. Just sellist pühendumist ja pealehakkamist soovimegi noortes toetada.
Soovime Indrekule palju häid treeninguid, põnevaid võistlusi, tugevaid sõprussuhteid ja julgust oma unistusi järgida. Ning ennekõike – et sport pakuks talle ka edaspidi sama palju rõõmu kui praegu!
Ühtlasi tuletame meelde, et Lastekaitse Liidu Fondi stipendiumite kandidatuur on avatud kuni 15.oktoobrini. Kutsume kõiki noori kandideerima: https://www.lastekaitseliit.ee/et/lastekaitseliit/lastekaitse-liidu-fond/
ACE Logistics